HARIDUSE AJALOOST VIRU-NIGULA MAIL
Viru-Nigula kihelkonnas alustati lugemise õpetamist juba 1643.aastal.
Viru-Nigulas ehitati kool üles kogu kihelkonna abiga. Lapsi õpetas Jürgen Bläs. Koolmeistril oli oma maja, aga puudus koolimaa. 1698.a kurdeti, et talvel oli laste kooliskäimine näljahäda tõttu väheseks jäänud. 1787.a teatas praost Cabriel Kempe Konsistooriumile 21 kooli olemasolust kihelkonnas. See võis olla mõningane liialdus, sest 1795.a teatas O.W.Masing Konsistooriumile ainult kahest talurahvakoolist. Varudi kool töötas 1801.aasta lõpuni. 1802.a teatas O.W.Masing, et tema kihelkonnas talurahvakoole ei tööta.
Uuesti mainitakse Varudi kooli 1859.a , mil koolis oli õpetajaks Priidik Raik. 1921.a ühendati Varudi kool Pikaristi 6-kl kooliga. 1843.a asutati Koila külakool. Siin õpetas Toomas Nortmann. 1890.a ehitas Kalvi vald Koila külla uue koolimaja. Eesti Vabariigi ajal tegutses Koilas kaheklassiline algkool. Viimane õpetaja Koilas oli Jenny Karm. Kool suleti õpilaste puudusel 1963.aastal. 1864.a alustab tööd Pada (Padaoru) kool. 1900.a ehitati Pada külla uus koolimaja. Õpetajaks oli Otto Uhlberg. Samas majas pidas istungeid ka Pada valla kohus. 1934.a muudeti kool 4-klassiliseks. Õpetaja Karm juhatas Haridusseltsi laulukoori ja puhkpilliorkestrit, võeti osa mitmetest laulupidudest. Kool likvideeriti 1963.a. Õpilased viidi üle Pikaristi ja Vasta koolidesse.
Malla mõisa ja valla koostöös valmis Iilas 1859.a uus koolimaja, kuhu palgati koolmeistriks Simmo Hansar, kes oli varem oma talus lapsi õpetanud. Hilisem koolmeister Hans Krikmann tõi ümbruskonna küladesse koorilaulu ja orkestrimuusika. 1921.a kool likvideeriti ja asus koos Kunda külakooliga Malla mõisa härrastemajja ning see muudeti 6-klassiliseks algkooliks. Esimene Malla algkooli juhataja oli August Kasemets. Kool jätkas tegevust nõukogude aastatel 7-klassilise koolina. 1960.a muudeti Malla 7-klassiline kool abikooliks, see töötas 1965.aastani. 1864.a valmis Kunda mõisa lähistel ühe endise sõjaväehoone varemetest ümberehitatud koolimaja. Esimene õpetaja oli Kunda külakoolis Georg Polum. 1870.a käisid mõisa koolis ka Kunda tsemendivabriku lapsed.1895.a ehitas vabrik omale kooli ja 1920.a ühendati külakool tsemenditehase kooliga Kunda asulas. Kuni 1871.aastani käisid Mahu rannakülade lapsed Koila ja Iila koolides, siis ehitas Malla mõis Männikkülla kaunisse männikusse koolimaja. Sõdade tõttu tekkis õppetöös paus. 1919.aastal õpetas Mahu koolis taas Johannes Pärn. 1867.aastal oli asutatud Vasta külakool, kuid 1897.a puhkes majas tulekahi, milles maja täielikult ei hävinenud. Kuni 1870.aastani oli Vastal õpetajaks Jaan Timoleon. Õpetaja Johannes Kaljumäe õpetas Vasta algkoolis kuni 1939.aastani, mil vabanesid Vasta mõisa ruumid ja sinna asuti looma 6-klassilist algkooli.
1871.a kohandati senine Pikaristi postijaama hoone kooliks. Pikaristi kihelkonnakooli õpetajaks sai 1875.a Aleksander Leufeldt. Halvad töötingimused tingisid sagedase abiõpetajate vahetumise. Pärast Pikaristi kihelkonnakooli lõpetamist said külakoolmeistriteks 29 inimest, kes asusid tööle peamiselt oma kihelkonna piires. 1913 - 1917.a oli kool suletud. Koolireformi tulemusena kujundati senine kihelkonnakool 6-klassiliseks algkooliks. Saksa okupatsiooni ajal oli koolimaja läbivoorivate sõjaväeüksuste peatuspaigaks. 1944.a muutis nõukogude võim kooli 7-aastaseks mittetäielikuks keskkooliks. 1945.a sügisel töötas koolis kaks õpetajat: direktor Priidik Keskküla ja õpetaja Elsa Aalberg. Koolile lisandus veel 7. klass. Direktor Harri Laugas juhtis kooli kuni 1960. aastani, mil ta viidi üle Vasta kooli direktoriks. 1961.a muudeti kool 4- klassiliseks algkooliks ning kool suleti 1965.a õpilaste vähesuse tõttu. Et anda lastele pisut rohkem haridust, kui seda pakkus kolmeastmeline külakool, asutati Viru-Nigulas kooliselts. Taotleti eesti õppekeelega kooli avamist alevikku. Saadi aga luba vene õppekeelega kaheklassilise kooli avamiseks. Kool asutati vastehitatud vallamaja teisele korrusele. 30.septembril 1913.a avati eraldi poeg- ja tütarlastekoolid. Venekeelne kool töötas 1918. aastani ja suleti saksa okupatsiooni ajal pastor Max Krause ettepanekul. Eesti Vabariigi ajal asus Viru-Nigulas 6-klassilise algkooli 3-6. klass. 1921.a kolis kool Unukse mõisa. Nigulasse jäi veel mõneks ajaks kolmas klass. Suuremad lapsed õppisid Unukse algkoolis, sest lähemal 6-klassilist kooli ei olnud. Kool töötas 1945.aastani, mil see ühendati Vasta algkooliga ja viidi üle Vasta mõisa. Peale kroonualgkooli töötas Viru-Nigulas köster G. Rutopõllu erakool. 1906.a erakoolide seaduse alusel otsustas ta asutada saksa keele õpetamiseks erakooli. Kuna õpilaste arv oli väike ja koolis käimine kallis, siis 1909.a kool suleti.
Vasta 7-aastane mittetäielik keskkool, Vasta 8-klassiline kool, Vasta Põhikool, Vasta Kool ja alates 2024.a. Vasta Mõisakool asub siiani Vasta mõisa härrastemajas . Ajuti on klassiruumid olnud ka Vasta mõisa valitsejamajas. 1967.a paiku ehitati klassi-ja töökoja ruumideks endine mõisa koeratall. Läbi aastate on koolis õpetanud õpetajad: Priidik Keskküla, Laine Keskküla, Aili Erleman, Aurelie Tank, Helgi Aunap, Benita Pajula, Elsa Aalberg, Nikolai Toomeoja, Henriette Toomeoja, Heinrich Wolmann, Elvi Liivakivi, Harri Laugas, Malle Laugas, Reet Soll
